KINNITATUD
nõukogu 31.08.2016
otsusega
(protokoll nr 1-4/12)
 

 Eesti Lennuakadeemia Erasmus+ Euroopa-sisese õpirände
programmi
haldamise kord 

1. Erasmus+ Euroopa-sisese õpirände programmis osalemine  

1.1. Eesti Lennuakadeemia (edaspidi akadeemia) osalemist Erasmus+ Euroopa-sisese õpirände programmis (edaspidi Erasmus+ programmis) reguleerivad akadeemiale omistatud Erasmuse kõrghariduse harta ning igaks õppeaastaks akadeemia ja Sihtasutuse Archimedes vahel sõlmitav kõrgkooli toetuse kasutamise leping.

1.2. Akadeemia õpirände tegevused jagunevad välisõpinguteks, välispraktikaks ning välislähetusteks õppetöö läbiviimise või koolitusel osalemise eesmärgil.

1.3. Käesolev kord reguleerib akadeemia üliõpilaste, väliskülalisüliõpilaste, äsjalõpetanute, õppejõudude ja töötajate osalemist Erasmus+ programmis ning vastava protsessi koordineerimist.

 

2. Erasmus+ programmis osalevad riigid ja koostöölepingud väliskõrgkoolidega 

2.1. Akadeemial on õigus Erasmus+ programmi raames õpirände tegevusi ellu viia programmiriikide ja programmiga liitunud riikide organisatsioonidega.

2.2. Üliõpilaste õpirände ja õppejõudude välislähetuste aluseks on akadeemia ja väliskõrgkoolide vahel sõlmitud Erasmus+ programmi koostöölepingud (edaspidi koostöölepingud).

2.3. Koostöölepingute ettevalmistamist, sõlmimist ja haldamist koordineerib akadeemia välissuhetega tegelev spetsialist (edaspidi spetsialist).

2.4. Koostöölepingud allkirjastab akadeemia rektor või rektori käskkirja alusel spetsialist.

2.5. Erasmus+ programm ei kohusta õpirände tegevuste ellu viimisel vahetama originaaldokumente, vaid aktsepteerib ka koopiaid (e-posti teel saadetud dokumente).

 

3. Erasmus+ programmi Euroopa-sisese õpirändeprogrammi stipendiumide määramise komisjon 

3.1. Erasmus+ programmi Euroopa-sisese õpirändeprogrammi stipendiumide määramise komisjon (edaspidi komisjon) otsustab Erasmus+ programmi toetuste (edaspidi toetused) määramise üle üliõpilastele, äsjalõpetanutele, õppejõududele ja töötajatele.

3.2. Komisjoni koosseisu muudetakse vajaduspõhiselt akadeemia rektori käskkirjaga.

3.3. Komisjoni tööd juhib ja otsused kinnitab õppeprorektor.

 

4. Üliõpilaste välisõpingud 

4.1. Spetsialist kuulutab kevadsemestril välja konkursi, mille käigus kandideerivad üliõpilased järgmise õppeaasta sügis- ja kevadsemestriks Erasmus+ programmi vahetusüliõpilaseks väliskõrgkoolidesse, kellega akadeemia on sõlminud koostöölepingu.

4.2. Kui toetusi jääb üle, korraldatakse lisakonkurss sügissemestril.

4.3. Konkursil ja lisakonkursil osalemise tähtajad avaldatakse akadeemia kodulehel.

4.4. Kandideeriv üliõpilane peab olema immatrikuleeritud akadeemia tasemeõppesse ja välisõpingute alguseks lõpetanud kõrgharidusõpingute esimese aasta.

4.5. Välisõpingud Erasmus+ programmi raames võivad kesta 3–12 kuud ning väliskõrgkoolis on lubatud viibida vahemikus 1. juuni kuni 30. september järgmisel aastal.

4.6. Üliõpilane esitab spetsialistile kandideerimise tähtajaks kandideerimisdokumendid, milleks on vormikohane avaldus ja motivatsioonikiri. Kandideerimisdokumendid peavad olema esitatud nõutud tähtajaks ühes eksemplaris. Kui teisiti kokku ei lepita, siis hilinenud kandideerimisdokumente ei arvestata.

4.7. Spetsialist korraldab välisõpingute toetusi taotlenud üliõpilastega 14 päeva jooksul pärast kandideerimisdokumentide esitamise perioodi lõppu vestlused. Vestlusest võtavad osa üliõpilane, spetsialist ja üliõpilase erialaosakonna juhataja.

4.8. Otsuse toetuse eraldamise kohta teeb komisjon.

4.9. Spetsialist teavitab toetusi taotlenud üliõpilasi konkursi tulemusest, edastab väliskõrgkooli info üliõpilaste saabumise kohta ja palub saata väliskõrgkooli kandideerimise dokumendid. Üldjuhul on väliskõrgkooli kandideerimise dokumendid järgmised: avaldus (Application), CV, motivatsioonikiri (Motivation Letter), hinneteleht (Transcript of Records), õppeleping (Learning Agreement for Studies), dokumendifotod.

4.10. Välisõpingutele kandideerimise protseduur toimub vastavalt väliskõrgkooli nõuetele.

4.11. Üliõpilane koostab õppelepingu erialaosakonna ja spetsialisti abiga. Ainete valiku kinnitab spetsialist.

4.12. Enne välisõpingute algust allkirjastavad üliõpilane ja akadeemia rektor Erasmus+ toetuse kasutamise lepingu (edaspidi toetuse leping). Spetsialist koostab rektorile esildise käskkirja koostamiseks üliõpilase välisriiki õppima asumise ja toetuse väljamaksmise kohta. Toetuse leping ja käskkiri on toetuse väljamaksmise aluseks. Toetuse väljamaksmise tingimused sätestatakse toetuse lepingus.

4.13. Õppelepingute muudatusi on lubatud taotleda viie nädala jooksul pärast semestri algust. Üliõpilane teavitab spetsialisti muudatustest viivitamatult ning koostab väliskõrgkooli esindajaga õppelepingu muudatused. Üliõpilane, väliskõrgkooli esindaja ja spetsialist allkirjastavad õppelepingu muudatused kahe nädala jooksul alates muudatuste taotlemisest.

4.14. Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilane on kohustatud välisõpingud läbima vähemalt 15 ainepunkti mahus (1 ainepunkt on võrreldav 26 tunni tööga). Kui õpingute maht jääb alla 15 ainepunkti, teeb komisjon üliõpilase toetuse tagasi maksmise kohta otsuse.

4.15. Alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilane, kes on väliskõrgkoolis õppinud vähemalt 3 kuud ja kelle õppetulemusi arvestatakse akadeemias vähemalt 15 ainepunkti mahus, ei ole kohustatud õppekava täitma 30 ainepunkti mahus neil semestritel, kui õpe toimus väliskõrgkoolis ja ka mitte välisriigis õppimisele järgneval semestril. Õppekava nominaalkestus pikeneb iga välisriigis õpitud semestri võrra. Kui õpingute maht jääb alla 15 ainepunkti, teeb komisjon üliõpilase toetuse tagasi maksmise kohta otsuse.

4.16. Üliõpilane esitab ühe kuu jooksul alates välisõpingute lõppemise päevast spetsialistile järgmised dokumendid:

·         väliskõrgkooli ametlik kinnituskiri, mis tõendab üliõpilase õppetegevuses osalemist õppelepingus ja toetuse lepingus fikseeritud perioodil;

·         väliskõrgkooli hinneteleht (Transcript of Records), kus on esitatud üliõpilase õppetöö tulemused;

4.17. Lisaks kinnituskirjale ja hinnetelehele on üliõpilane kohustatud esitama ka õpirände tagasiside aruande EU-Survey vahendusel. Vastav link saadetakse üliõpilase e-posti aadressile.
4.18. Ainepunktide ülekandmise avalduse koos kinnituskirja ja hinnetelehega esitab üliõpilane õppeosakonna töötajale õppekorralduseeskirjas ette nähtud korras. Tulemused kantakse akadeemia õppeinfosüsteemi vastavalt eelnevalt sõlmitud õppelepingule.

4.19. Välisõpingute tulemusi hinnatakse mitteeristava hindamissüsteemi alusel.

4.20. Välisõpinguid tõestavate dokumentide puudumisel või nende mittetäieliku esitamise korral on akadeemial õigus üliõpilaselt toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

 

5. Üliõpilaste välispraktika  

5.1. Välispraktikale kandideerivad üliõpilased võivad avaldusi esitada aastaringselt, kui kokku pole lepitud teisiti.

5.2. Praktikabaasi välisriigis otsib üliõpilane endale ise.

5.3. Kandideeriv üliõpilane peab olema immatrikuleeritud akadeemia tasemeõppesse ning välispraktikale on lubatud suunduda juba kõrgharidusõpingute esimesel aastal.

5.4. Välispraktika peab kestma vähemalt 2 kuud ja mitte rohkem kui 12 kuud.

5.5. Üliõpilane esitab välispraktika toetusele kandideerimiseks spetsialistile kandideerimisdokumendid, milleks on vormikohane avaldus, motivatsioonikiri (sealhulgas kavandatavate praktikaülesannete kirjeldus) ja praktikabaasi esialgne kinnitus, vähemalt 2 kuud enne välispraktika planeeritavat algust, välja arvatud juhul, kui kokku pole lepitud teisiti.

5.6. Spetsialist korraldab välispraktika toetust taotlenud üliõpilasega pärast kandideerimisdokumentide esitamist vestluse. Vestlusest võtavad osa üliõpilane, spetsialist ja üliõpilase erialaosakonna juhataja.

5.7. Otsuse toetuse eraldamise kohta teeb komisjon.

5.8. Praktikaleping (Learning Agreement for Traineeships) koostatakse üliõpilase, akadeemia ja praktikabaasi koostöö tulemusel ning selle allkirjastavad üliõpilane, spetsialist ja praktikabaasi esindaja.

5.9. Praktikalepingu muudatusi on lubatud taotleda viie nädala jooksul pärast praktika algust. Üliõpilane teavitab spetsialisti muudatustest viivitamatult ning koostab praktikabaasi esindajaga praktikalepingu muudatused. Üliõpilane, praktikabaasi esindaja ja spetsialist allkirjastavad praktikalepingu muudatused kahe nädala jooksul alates muudatuste taotlemisest.

5.10. Enne välispraktika algust allkirjastavad üliõpilane ja akadeemia rektor toetuse lepingu. Spetsialist koostab rektorile esildise käskkirja koostamiseks üliõpilase välispraktikale asumise ja toetuse väljamaksmise kohta. Toetuse leping ja käskkiri on toetuse väljamaksmise aluseks. Toetuse väljamaksmise tingimused sätestatakse toetuse lepingus.

5.11. Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilane on kohustatud välispraktika läbima vähemalt 15 ainepunkti mahus (1 ainepunkt on võrreldav 26 tunni tööga). Kui õpingute maht jääb alla 15 ainepunkti, teeb komisjon üliõpilase toetuse tagasi maksmise kohta otsuse.

5.12. Alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilane, kes on välispraktikal olnud vähemalt 3 kuud ja kelle praktikatulemusi arvestatakse akadeemias vähemalt 15 ainepunkti mahus (1 ainepunkt on võrreldav 26 tunni tööga), ei ole kohustatud õppekava täitma 30 ainepunkti mahus neil semestritel, kui viibis välispraktikal ja ka mitte välispraktikale järgneval semestril. Õppekava nominaalkestus pikeneb välispraktika perioodi võrra. Kui praktika maht jääb alla 15 ainepunkti, teeb komisjon üliõpilase toetuse tagasi maksmise kohta otsuse.
5.13. Üliõpilane esitab ühe kuu jooksul alates välispraktika lõppemise päevast spetsialistile järgmised dokumendid:
  1. praktikabaasi ametlik kinnituskiri, mis tõendab üliõpilase praktiseerimist praktikabaasis praktika- ja toetuse lepingus fikseeritud perioodil;
  2. praktikabaasi esindaja poolt kinnitatud tööplaan (Internship Records).

5.14. Lisaks kinnituskirjale ja kinnitatud tööplaanile on üliõpilane kohustatud esitama ka õpirände tagasiside aruande EU-Survey vahendusel. Vastav link saadetakse üliõpilase e-posti aadressile.

5.15. Ainepunktide ülekandmise avalduse koos kinnituskirja ja kinnitatud tööplaaniga esitab üliõpilane õppeosakonnale õppekorralduseeskirjas ette nähtud korras.

5.16. Välispraktika tunnustamine toimub vastavalt erialaosakonna nõuetele.

5.17. Välispraktikal viibimist tõendavate dokumentide puudumisel või ebakorrektselt vormistatud dokumentide korral on akadeemial õigus üliõpilaselt toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

 

6. Äsjalõpetanute välispraktika

6.1. Vormikohane avaldus äsjalõpetanute välispraktikale minekuks ja toetuse saamiseks esitatakse spetsialistile enne kõrgharidusõpingute lõpetamist.

6.2. Välispraktika kestus peab jääma vahemikku 2-12 kuud ning äsjalõpetanu peab välispraktikalt naasma hiljemalt 12 kuu jooksul pärast lõpetamist.

6.3. Välispraktika periood arvestatakse lõpetatud kõrgharidusastme hulka.

6.4. Otsuse toetuse eraldamise kohta teeb komisjon.

6.5. Praktikaleping (Learning Agreement for Traineeships) koostatakse äsjalõpetanu, akadeemia ja praktikabaasi koostöö tulemusel ning selle allkirjastavad äsjalõpetanu, spetsialist ja praktikabaasi esindaja.

6.6. Praktikalepingu muudatusi on lubatud taotleda viie nädala jooksul pärast praktika algust. Äsjalõpetanu teavitab spetsialisti muudatustest viivitamatult ning koostab praktikabaasi esindajaga praktikalepingu muudatused. Äsjalõpetanu, praktikabaasi esindaja ja spetsialist allkirjastavad praktikalepingu muudatused kahe nädala jooksul alates muudatuste taotlemisest.

6.7. Enne välispraktika algust allkirjastavad äsjalõpetanu ja akadeemia rektor toetuse lepingu. Spetsialist koostab rektorile esildise käskkirja koostamiseks äsjalõpetanu välispraktikale asumise ja toetuse väljamaksmise kohta. Toetuse leping ja käskkiri on toetuse väljamaksmise aluseks. Toetuse väljamaksmise tingimused sätestatakse toetuse lepingus.

6.8. Äsjalõpetanu on kohustatud välispraktika läbima minimaalselt 15 ainepunkti mahus (1 ainepunkt on võrreldav 26 tunni tööga). Kui välispraktika maht jääb alla 15 ainepunkti, teeb komisjon toetuse tagasi maksmise kohta otsuse.

6.9. Äsjalõpetanu esitab ühe kuu jooksul alates välispraktika lõppemise päevast spetsialistile järgmised dokumendid:

  1. praktikabaasi ametlik kinnituskiri, mis tõendab äsjalõpetanu praktiseerimist praktika- ja toetuse lepingus fikseeritud perioodil;
  2. praktikabaasi esindaja poolt kinnitatud tööplaan (Internship Records).

6.10. Lisaks kinnituskirjale ja kinnitatud tööplaanile on äsjalõpetanu kohustatud esitama ka õpirände tagasiside aruande EU-Survey vahendusel. Vastav link saadetakse äsjalõpetanu e-posti aadressile.

6.11. Välispraktikal viibimist tõendavate dokumentide puudumisel või ebakorrektselt vormistatud dokumentide korral on akadeemial õigus äsjalõpetanult toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

 

7. Välislähetused õpetamise eesmärgil 

7.1. Spetsialist saadab enne iga õppeaasta algust akadeemia infokanalite kaudu teate õpetamise eesmärgil korraldatavate välislähetuste toetuste kohta.

7.2. Erasmus+ programmis osaleval isikul, kes soovib akadeemia nimel väliskõrgkoolis õppetööd läbi viia (edaspidi õppejõud), peab olema akadeemiaga lepinguline töösuhe (töö- või käsundusleping). Vabas vormis sooviavaldus toetuse saamiseks esitatakse spetsialistile.

7.3. Kui toetuse soovijate arv on akadeemiale toetuse kasutamise lepinguga määratud toetusest suurem, eelistatakse õppejõudu:

  1. kelle loengud on täielikult integreeritud väliskõrgkooli regulaarsesse õppetöösse (näiteks loetakse mingit kindlat osa selle kõrgkooli kohustuslikust ainest);
  2. kes töötab välislähetuse tarbeks või selle tulemusena välja uut õppematerjali;
  3. kes täidab väliskõrgkoolis viibides õppetöö kõrval veel täiendavaid ülesandeid (näiteks seal õppivate üliõpilaste nõustamine, uute kontaktide loomine, tulevaste projektide algatamine jmt);
  4. kes läheb välisriiki õpetama esmakordselt.

7.4. Otsuse toetuse eraldamise kohta teeb komisjon.

7.5. Õppejõu välislähetus võib kesta minimaalselt 2 päeva (lisanduvad reisipäevad) ja maksimaalselt 2 kuud. Õppetööd peab läbi viima vähemalt 8 õppetöö tunni mahus minimaalselt 2 päeva ja pikemate lähetusperioodide puhul ühe nädala kohta. Lähetuse soovituslik kestus on seega minimaalselt 4 päeva.

7.6. Enne välislähetust peab õppejõud:

  1. koostama etteantud vormis tööplaani (Mobilty Agreement – Staff Mobility for Teaching), mis kooskõlastatakse akadeemia ja väliskõrgkooliga. Tööplaan sisaldab muuhulgas järgmist: õppetöö siht, eesmärgid, kava ja oodatavad tulemused;
  2. esitama akadeemia sisemisest regulatsioonist lähtudes lähetustaotluse, mille kinnitab rektor. Pärast seda sõlmivad õppejõud ja rektor toetuse lepingu.

7.7. Toetus koosneb reisi- ja elamistoetusest ning konkreetne toetuse suurus arvestatakse vastavalt välislähetuse reisidistantsile, välislähetuse perioodile ning sihtriigile.

7.8. Akadeemia hüvitab õppejõule välislähetusega seotud kulutused esitatud lähetuskulude aruande ja kuludokumentide alusel. Reeglina on välislähetusega seotud kuludeks: transpordikulud sihtkohta ja tagasi, reisikindlustus, kohaliku transpordi kulud, majutuskulud ja päevarahad.

7.9. Pärast välislähetuse lõppu peab õppejõud:

  1. esitama ühe kuu jooksul spetsialistile väliskõrgkoolis õppetöö läbiviimise kinnituse;
  2. esitama akadeemia sisemisest regulatsioonist lähtudes lähetuskulude aruande ja kuludokumendid;
  3. esitama välislähetuse tagasiside aruande EU-Survey vahendusel. Vastav link saadetakse õppejõu e-posti aadressile.

7.10. Välislähetust tõendavate dokumentide puudumisel või nende mittetäieliku esitamise korral on akadeemial õigus õppejõult toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

 

8. Välislähetused koolituse eesmärgil  

8.1. Spetsialist saadab enne iga õppeaasta algust akadeemia infokanalite kaudu teate koolituse eesmärgil korraldatavate välislähetuste toetuste kohta.

8.2. Erasmus+ programmis osaleval isikul, kes soovib läbida koolituse välisriigis (edaspidi töötaja), peab olema akadeemiaga lepinguline töösuhe (töö- või käsundusleping). Vabas vormis sooviavaldus toetuse saamiseks esitatakse spetsialistile.

8.3. Kui toetuse soovijate arv on akadeemiale toetuse kasutamise lepinguga määratud toetusest suurem, eelistatakse töötajaid, kelle koolitused toetavad akadeemia osalust rahvusvahelistes koostööprogrammides ning akadeemia rahvusvahelistumist laiemas plaanis.

8.4. Otsuse toetuse eraldamise kohta teeb komisjon.

8.5. Töötajate koolituslähetus võib kesta minimaalselt 2 päeva (lisanduvad reisipäevad) ja maksimaalselt 2 kuud.

8.6. Enne välislähetust peab töötaja:

  1. koostama etteantud vormis tööplaani (Mobilty Agreement – Staff Mobility for Training), mis kooskõlastatakse akadeemia ja välisorganisatsiooniga. Tööplaan sisaldab muuhulgas järgmist: koolituse siht ja eesmärgid, oodatavad tulemused ning koolitusperioodi kava;
  2. esitama akadeemia sisemisest regulatsioonist lähtudes lähetustaotluse, mille kinnitab rektor. Pärast seda sõlmivad õppejõud ja rektor toetuse lepingu.

8.7. Toetus koosneb reisi- ja elamistoetusest ning konkreetne toetuse suurus arvestatakse vastavalt välislähetuse reisidistantsile, välislähetuse perioodile ning sihtriigile.

8.8. Akadeemia hüvitab töötajale välislähetusega seotud kulutused esitatud lähetuskulude aruande ja kuludokumentide alusel. Reeglina on välislähetusega seotud kuludeks: transpordikulud sihtkohta ja tagasi, reisikindlustus, kohaliku transpordi kulud, majutuskulud, koolituskulud ja päevarahad.

8.9. Pärast välislähetuse lõppu peab töötaja:

  1. esitama ühe kuu jooksul spetsialistile koolitusel osalemist kinnitava tõendi;
  2. esitama akadeemia sisemisest regulatsioonist lähtudes lähetuskulude aruande ja kuludokumendid;
  3. esitama välislähetuse tagasiside aruande EU-Survey vahendusel. Vastav link saadetakse töötaja e-posti aadressile.

8.10. Välislähetust tõendavate dokumentide puudumisel või nende mittetäieliku esitamise korral on akadeemial õigus töötajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

 

9. Erasmus+ programmi toetused 

9.1. Üliõpilaste ja äsjalõpetanute õpirände toetuste määrad erinevate sihtriikide gruppidele kinnitatakse rektori käskkirjaga enne õppeaasta algust, lähtudes programmi poolt kehtestatud miinimum- ja maksimummäärade nõuetest. Akadeemia on kohustatud Euroopa Komisjoni toetuste määrad kinnitama ja avaldama kodulehel hiljemalt enne Erasmus+ programmi õppe- ja/või praktikalepingute sõlmimist.

9.2. Õppejõudude ja töötajate välislähetuste toetuste määrad sõltuvad lähetuse sihtriigist ja lähetuse kestusest. Toetuste määrade vahemik on kinnitatud Haridus- ja teadusministeeriumi poolt. Akadeemia on kohustatud Erasmus+ välislähetuse toetuste piirmäärad kinnitama ja avaldama kodulehel hiljemalt enne õppejõudude ja töötajatega toetuse lepingute sõlmimist.

9.3. Õpirände tegevustes on lubatud osaleda ka 0-toetusega.

9.4. Toetuse lepingutes ja teistes Erasmus+ programmiga seotud lepingutes võetud kohustuste täitmine on kõikidele osapooltele kohustuslik. Kohustuste mittetäitmisel teeb kohustuste rikkuja osas otsuse komisjon.

 

10. Keelenõuded 

10.1. Erasmus+ programmis osalevatelt isikutelt nõutav keeleoskus on fikseeritud koostöölepingutes ning õppe- ja praktikalepingutes.

10.2. Kui väliskõrgkooli õppekeeleks või praktika töökeeleks on inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hollandi, tšehhi, taani, kreeka, poola, portugali, rootsi või hispaania keel, on kõikidele Erasmus+ programmi õpirändes osalevatele üliõpilastele ja äsjalõpetanutele kohustuslikud OLS (Online Linguistic Support) veebipõhised keeletestid nii enne kui ka pärast õpirännet.

10.3. Kui väliskõrgkooli õppekeeleks või praktika töökeeleks on mõni muu Euroopas vähemkasutatud võõrkeel, ei ole OLS veebipõhiste keeletestide sooritamine kohustuslik.

10.4. Akadeemia on kohustatud kõikidele Erasmus+ programmi õpirändes osalevatele üliõpilastele ja äsjalõpetanutele läbi viima veebipõhised keeletestid Euroopa Komisjoni poolt selleks ette nähtud töökeskkonna kaudu. Kui toetuse lepingu esimese väljamakse summa jäi alla 100%, siis on pärast õpirände lõppu tehtav keeletest puuduva toetuse väljamakse tegemise eelduseks.

10.5. Kui üliõpilase või äsjalõpetanu võõrkeele oskus jääb alla soovitatud taset, on akadeemial võimalus enne õpirände algust pakkuda Euroopa Komisjoni poolt rahastatavaid keelekursusi.

 

11. Väliskülalisüliõpilaste õpingud Eesti Lennuakadeemias  

11.1. Väliskülalisüliõpilane on välisriigi kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kes õpib akadeemias Erasmus+ programmi koostöölepingu alusel ühest semestrist kuni ühe õppeaastani.

11.2. Väliskülalisüliõpilast ei immatrikuleerita akadeemia üliõpilaseks, kuid talle laienevad kõik akadeemia külalisüliõpilase õigused ja kohustused.

11.3. Väliskülalisüliõpilaste vastuvõtt toimub 2 korda aastas, avalduste esitamise tähtajad on:

  • sügissemestriks 25. mai;
  • kevadsemestriks 25. november.

11.4. Vastuvõtu aluseks on järgmised ette nähtud ajaks saadetud dokumendid:

  1. avaldus (Application);
  2. CV;
  3. motivatsioonikiri (Motivation Letter);
  4. hinneteleht (Transcript of Records);
  5. õppeleping (Learning Agreement for Studies);
  6. isikut tõendava dokumendi koopia (document copy);
  7. OLS inglise keele oskuse tõend (OLS English Language Proficiency Certificate).

11.5. Väliskülalisüliõpilase ülesanded:

  1. saadab käesoleva korra punktis 11.4 nimetatud dokumendid spetsialistile õigeaegselt;
  2. taotleb vajadusel viie nädala jooksul pärast semestri algust õppelepingu muudatuste tegemist. Õppelepingu muudatused kinnitatakse väliskülalisüliõpilase ja spetsialisti poolt kahe nädala jooksul alates muudatuste taotlemisest;
  3. esitab enne välisõpingute lõppemist spetsialistile täidetud ja kinnitatud ringkäigulehe;
  4. peab kinni headest akadeemilistest tavadest.

11.6. Spetsialisti ülesanded:

  1. kooskõlastab vastuvõetavate väliskülalisüliõpilaste piirarvud erialaosakonna juhatajatega igal õppeaastal 25. aprilliks (sügissemestri ained) ja 25. oktoobriks (kevadsemestri ained);
  2. saadab väliskülalisüliõpilasele vastuse vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta (Acceptance Letter);
  3. edastab kooskõlastatud ja allkirjastatud õppelepingu ja selle muudatused väliskülalisüliõpilasele ja väliskülalisüliõpilase kodukõrgkooli esindajale;
  4. edastab väliskülalisüliõpilasele majutusvõimaluste info;
  5. sisestab väliskülalisüliõpilase andmed õppeinfosüsteemi ja teeb rektorile esildise külalisüliõpilaseks arvamise käskkirja koostamiseks;
  6. vajadusel vormistab väliskülalisüliõpilasele elamisloa saamiseks tõendi akadeemias õppima asumise kohta;
  7. vajadusel väljastab tõendi rahvusvahelise üliõpilaskaardi saamiseks;
  8. nõustab väliskülalisüliõpilasi mitteakadeemilistes küsimustes;
  9. leiab väliskülalisüliõpilastele akadeemia üliõpilaskonnast tuutorid;
  10. vormistab ja saadab väliskülalisüliõpilasele ja väliskülalisüliõpilase kodukõrgkooli esindajale akadeemias õpitud aja ja õpitulemuste kohta tõendid (Confirmation Letter, Transcript of Records) või väljastab need kohapeal.

 

12. Rakendussätted

12.1. Käesoleva regulatsiooni „Eesti Lennuakadeemia Erasmus+ Euroopa-sisese õpirände programmi haldamise kord“ kinnitamisel Eesti Lennuakadeemia nõukogu poolt muutub kehtetuks regulatsioon „Eesti Lennuakadeemia Erasmus+ programmi haldamise kord“, mis on kinnitatud nõukogu 28.08.2015 otsusega (protokoll nr 1-4/12).