Milles seisneb piloodi amet?

Piloot on spetsiifilise ettevalmistusega spetsialist, kes juhib lennukit/kopterit ning täidab samaaegselt teisi lendamisega kaasnevaid ülesandeid. Piloodile vajalikud iseloomuomadused on: pühendumus ja huvi valdkonna vastu, pingetaluvus, ausus, vastutustundlikkus, analüüsivõime, loogiline mõtlemine, võime tegeleda mitme ülesandega üheaegselt ja eneseväljendusoskus. Väga oluline on ka hea inglise keele oskus ning hea tervislik seisund. 

Ametpiloot võib olla tegev tsiviil- või riiklikus lennunduses. Tsiviillennunduses on piloodil võimalik töötada ärilennunduse valdkonnas, mis jaguneb lennutranspordiks ja lennutöödeks. Äriline lennutransport on reisijate, lasti- ja postivedu. Lennutöödeks loetakse lennuteenuste osutamist, milleks on väetiste ja kemikaalide puistamine põllumajandustöödel, objektide tõstmine ja paigaldamine ehitustegevuses, õhust fotografeerimine, vaatlus- ja patrull-lennud, õhus reklaamimine ning huvilennud. Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist teostavad Eestis Vabariigi Valitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Lennuamet. 

Riikliku lennunduse all mõeldakse lennutegevust kaitseväe-, tolli- või politseiteenistuses.

Olenevalt õhusõiduki massist, varustusest ja lennukaugusest mehitatakse õhusõidukid ühe või mitme piloodiga. Vanemat tüüpi õhusõidukite meeskonda võisid kuuluda veel ka navigaator ja pardainsener. Tänapäevaste õhusõidukite pardasüsteemid täidavad muuhulgas ka navigaatori ja pardainseneri ülesandeid ning ärilises lennutranspordis kasutatavad lennukid/kopterid lendavad valdavalt kahe piloodiga. Väga pikkadel liinilendudel on piloote lennuki pardal rohkem ning nad töötavad vahetustega.

Lisaks õhusõiduki süsteemide haldamisele ja lennuoperatsioonide täitmisele on kahe piloodi kasutamise peamiseks põhjuseks lennuohutuse tõstmine. Pilootide rollid jagunevad kaheks: kapten ja esimene ohvitser (nimetatakse ka teiseks piloodiks). 

Asudes lendama mitmeliikmelise õhusõiduki meeskonnas, alustavad piloodid töötamist esimese ohvitserina (teise piloodina), et saada vajalikke kogemusi kaptenitöö jaoks. 

Õhusõiduki kapten on õhusõiduki käitaja määratud vajaliku ettevalmistuse ja kogemustega piloot, kes juhib meeskonna tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest. Kapten vastutab meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest alates õhusõiduki liikuma hakkamisest ja stardist kuni mootorite seiskamiseni pärast lendu. Kapteni korraldused, mis on seotud lennuohutusega, on kõigile pardal viibijatele kohustuslikud. Kaptenil on õigus keelduda meeskonnaliikme, reisija või lasti pardale võtmisest või kõrvaldada see isik või last pardalt enne lendu või pärast maandumist, kui seda nõuab lennuohutus. Esimene ohvitser juhib kapteni korraldusel lennukit/kopterit, aitab lennu ettevalmistamisel, planeerimisel ning lennuoperatsioonide läbiviimisel. 

Iga lend algab lennuettevalmistusega, kus kapten ja esimene ohvitser vaatavad ja analüüsivad andmeid sihtkoha ja marsruudi, õhusõiduki, reisijate, kauba ning ilmastikuolude kohta. Selle alusel tehakse massi ja tasakaalu arvutused ning määratakse lennuks vajalik kütusekogus. Enne lendu sooritab meeskond lennueelse ülevaatuse. Kapten ning esimene ohvitser vaatavad lennuki/kopteri üle ning kontrollivad seadmete ja süsteemide korrasolekut. Ülevaatus toimub kontrollkaardi alusel. Kontrollkaardil (ingl. k. checklist) on märgitud iga lennuetapi (nt mootorite käivitamine, start, tõus, „reisilend“, laskumine, maandumine jne) kõige olulisemad lennuoperatsioonid ning nende järjekord. Kõikidel mainitud lennuetappidel on piloodid raadiosides vastava lennujuhtimisüksusega. Lennuväljade läheduses ja tiheda liiklusega õhuruumis järgivad piloodid lennujuhi juhiseid ning lubasid.

Mitme piloodiga õhusõidukitel on juhised ja peamiste mõõteriistade näidud dubleeritud. Nii saavad mõlemad piloodid oma töökohtadelt lennukit/kopterit juhtida.

Suurematel õhusõidukitel kasutatakse piloteerimisel ohtralt automaatikat, mis vähendab pilootide töökoormust ja suurendab lennuohutust. Autopiloot hoiab lennu ajal kiirust, kõrgust ja kurssi, piloodid jälgivad autopiloodi ning õhusõiduki süsteemide tööd. „Käsitsi“ juhitakse õhusõidukit tavaliselt hoojooksul-stardil ja maandumisel. Autopiloot suurendab ohutust ka keerulisemates ilmastikuoludes, näiteks udus, pilves või tugevas lume/vihmasajus lennates, kus piloodid aknast välja vaadates õhusõiduki asendit määrata ei saa. Autopiloodil võib olla ka stabiliseeriv funktsioon, mis aitab hoida õhusõiduki asendit ja lihtsustab õhusõiduki piloteerimist ning mis töötab ka siis, kui lennatakse „käsitsi“.