Vilistlaslugu

Triinu Mitt
Lõpetanud 1995. aastal lennujuhtimise eriala

Lennundusse sattusime õega tänu sellele, et märkasin ajalehes Tartu Lennukolledži vastuvõtukuulutust lennujuhtimise erialale. See oli midagi uut ja tundus atraktiivne. Kuulutuses lubati kolledži lõpetajatele Eestis uudset ja prestiižikat tööd ning head töötasu. Sisseastumiseks oli vaja läbida mitmeid katseid ja psühholoogilisi teste. Uudishimuliku inimesena mõtlesin, et kui sisse ei saa, siis testide kaudu saan vähemalt enda kohta rohkem teada.

Kutsusin õe Liisi kaasa ja nii me Tartu poole sõitsimegi. Katsed läbisime edukalt ja peagi alustasime Ülenurme õppekeskuses õppetööd. 

Tookord ei teadnud paljud meist, mida lennujuhi amet endast tegelikult kujutab. Õppeperioodi jooksul oli aegajalt peaaegu kõigil selliseid tundeid, et sellest ei tule midagi välja ja simulaatorimängud ei läinud nii, nagu oleksime soovinud. Oli ka käegalöömise hetki.

Mäletan ühte simulaatorimängu, kus ise arvasin, et läks edukalt. Üks meie esimesi õpetajaid ja instruktoreid oli Erkki Rissanen, kes kahjuks enam meie keskel ei viibi. Peale mängu ütles Erkki "beautiful!" ja mul oli hea meel, et mäng läks hästi! Hetk hiljem lisas ta: "but not the game". Sellepeale langes enesetunne muidugi allapoole nulli, sest tuli välja, et tegelikult läks mäng täiesti aia taha. Õnneks oli siiski õnnestunud mänge rohkem ja enamus meie kursusest lõpetas kolledži edukalt.

1995.a. sügisel alustasime tööd Tallinnas lennujuhtimisosakonnas. Praegu töötame Liisiga mõlemad lennuinfo osakonnas.