Edulood ja mälestused

Priit Rifk
Vilistlane, lõpetanud lennundusettevõtte käitamise eriala        

Minu huvi lennunduse vastu tärkas varajases lapsepõlves, mis möödus Ämari lennubaasi läheduses, kus regulaarselt lendasid madalalt üle hävitus- ja pommituslennukid. See andis väikesele poisile võimaluse lähemalt näha ja uurida väga mürarikkaid lennukeid. Mäletan, et vaatasin ja mõtlesin imetlusega, kuidas saab selle sees istuv mehike sellist metallihunnikut õhus juhtida! Kuna väljundit minu huvile oli tollal raske leida, siis hakkasin ise mudellennukeid valmistama. See hobi on mind siiani saatnud koos erialaga, mis on praktilisest lennundusest veidi eemal.

Põhikoolis olid lennundushuvile konkureerivaks astronoomia ja kosmonautika. Mind lohutas see, et enamus nõukogude kosmonaute olid endised lendurid. Lennundusest oli kõige suurem tõmme just piloodi eriala vastu, kuid huvi pakkus ka uute lennundustehnoloogiate arendus maailmas. 2002. aastal asusin õppima Tartu Lennukolledžisse, erialaks sai mul lennundusettevõtte käitamine, kuna mehaanikuna ma ennast väga kindlalt ei tundnud. Paljudel tudengitel kipub õppides nominaalaeg praktilistel põhjustel pikenema, nii läks ka minul. Kolledžist on kõige huvitavamad mälestused just õppeperioodi teisest poolest, kui algas eriala õpe. Päeval sai põnevates loengutes käia ning öösiti tuli ette simulaatorilende. Samuti korraldasin koolis koos sõbra Risto Härmatisega lennundusalaste filmide vaatamist. 
Peale lennukolledži lõpetamist läksin laia maailma reisima, kuna ülemaailmne majanduskriis oli tööturul valikud vägagi kokku kuivatanud. Peale maailmareisilt naasmist kandideerisin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundustalituse peaspetsialisti kohale, kus töötan praeguseni. Tööülesannetes puutun tihedalt kokku endiste koolikaaslastega erinevatest lennundusasutustest. Samuti püüan sidet hoida mitmete kursusekaaslastega! Koostöö akadeemiaga on olnud hea ning loodetavasti on ka edaspidiselt.