Asutajad

Rahvusliku lennunduse ja hariduse taasrajamine oli iseseisvunud Eestis võimalik ainult tänu pühendunud ja kogemustega lennundustegelastele
Tartu Lennukolledži asutamine 1993. aastal oli üks olulisemaid saavutusi Eesti lennundushariduses. Töögrupp lennunduskõrgkooli loomiseks moodustati Lennuametis 7. veebruaril 1992. a toimunud koosolekul, kus osalesid Eesti lennunduse tolleaegsed tippspetsialistid. 

Töögrupi koosseisu määrati: Mati Sõrmus, Rein Porro, Otto Taur, August Kaasik, Raivo Kask, Endel Käärt ja Jüri Liivamägi.        

Toetajaliikmeteks olid teiste seas erukindralmajor Teo Krüüner ja Jaan Tamm.

Grupi tööd asus juhtima Otto Taur, hiljem määras Lennuameti peadirektor töögrupi juhiks Märt Korgi, kes koostas ja esitas sama aasta novembris Lennuametile lennukolledži põhikirja projekti. 

Otto Taur
Eesti rahvusliku lennunduse ja lennundushariduse taasrajaja
Nõo lennundusklassi ja Tartu Lennukolledži asutajaliige

Kogenud piloot ja lennundustegelane Otto Taur oli Eesti Lennuliidu ja Lennuameti üks asutajatest, andes oma mahuka kogemuste pagasi taasiseseisvunud vabariigi lennundusstruktuuride loomisele. Hindamatu on Otto Tauri panus rahvusliku lennunduspersonali koolitusse. Ott koos mõttekaaslastega algatas lendurite väljaõppe Nõo Keskkoolis (Nõo Reaalgümnaasium). 1992. a alustas ta tööd lennukolledži loomiseks. Erakordse töövõimega ja andeka isiksusena oli Ott alati valmis jäägitult pühenduma eesmärgile – Eesti rahvusliku lennunduse arendamisele. On väga kahju, et me peame Otto Taurist kui suurepärasest ja suurest inimesest rääkima minevikus, sest Oti elutee katkes ootamatult 2004. aasta kevadel.        

Mati Sõrmus 

Eesti rahvusliku lennunduse ja lennundushariduse taasrajaja
Nõo lennundusklassi ja Tartu Lennukolledži asutajaliige

Mati Sõrmuse tee lennundusse algas õpingutega Sassovo Lennukoolis. Pärast lõpetamist, 1970. aastal naasis ta Eestisse ja peagi sai temast Tu-134A esimene eestlasest komandör. 1984. a omandas Leningradis insener-piloodi eriala, olles üks väheseid erialase kõrgharidusega Eesti lendureid. Eesti taasiseseisvumise perioodil asus Mati Sõrmus rahvuslikku lennundust üles ehitama, töötades aastatel 1990–1992 Lennuametis peadirektori asetäitjana ning alates 1992. a peadirektorina. Mati Sõrmuse jaoks oli tähtis, et noored saaksid omandada eestikeelset lennundusharidust. Koos teiste kogenud lennundustegelastega algatas Mati Sõrmus Nõo lennundusklassi ja Tartu Lennukolledži rajamise. Aastatel 1995–97 töötas Mati Sõrmus kaitseministri nõunikuna õhuseire ja tsiviilmilitaarse koostöö küsimustes lennunduses. 1997–1998 oli ta AS Tallinna Lennujaam juhatuse esimees. Mati Sõrmusest kui Eesti rahvusliku lennunduse taasrajajast räägime 1998. a detsembrist minevikus. Laia silmaringiga ja härrasmehena on ta jäänud meelde igaühele, kes on temaga kokku puutunud. Mati Sõrmust kui Tartu Lennukolledži asutajaliiget meenutatakse alati suure austuse ja lugupidamisega.

Rein Porro

Eesti rahvusliku lennunduse ja lennundushariduse taasrajaja
Nõo lennundusklassi ja Tartu Lennukolledži asutajaliige

Lenduri kutse omandamiseks õppis Rein Porro Sassovo lennukoolis. Lennundushariduse teed jätkas ta ajavahemikul 1976–1980 Leningradi Tsiviillennunduse Akadeemias. Hiljem täiendas end Rostovi Kõrgema Lennukooli õppetreeningukeskuses, Uljanovski Kõrgemas Lennukoolis, Finnairi Lennukoolis, Bromma Lennukoolis Rootsis ja teistes Euroopa riikides. Rein Porro koos mõttekaaslastega pidas väga vajalikuks taastada Eestis rahvuslik lennundus. Neid lennundustegelasi tuntakse hästi, kes nõukogude aja lõpuaastatel pikki arutelusid pidasid ja rahvusliku lennunduse taasrajamise erinevad strateegiad paika panid, mõistes seejuures, et selle tähtsaks eelduseks on ka rahvusliku lennundushariduse taasrajamine. Rein Porro on pikkade aastate jooksul olnud mentoriks paljudele noortele pilootidele. Omades suuri kogemusi on ta lennundustegevuses heaks eeskujuks, karmiks kriitikuks ja teenäitajaks.

Endel Käärt

Eesti rahvusliku lennunduse ja lennundushariduse taasrajaja
Nõo lennundusklassi ja Tartu Lennukolledži asutajaliige

Endel Käärt alustas lennundustegevust 1963. a kui asus õppima Tartu lennuklubis purilendu. Pärast lõpetamist sai temast instruktor, samal ajal õppis ta TPI- s tööstuse planeerimise erialal, mille lõpetas 1971. a. Aastail 1970–89 töötas Tartu lennuklubis lendur - instruktorina ja klubi ülemana. Täiendas end kaugõppes Kurski Lennunduskeskuses. 1987. a. hakkas koos Illar Lingiga esimestena Nõukogude Liidus välja õpetama eralendureid mootorlennukil Wilga-35A. Erialast täiendamist jätkas ta Moskvas lennunduse tippjuhtide kursustel ja Bromma lennukoolis Rootsis. Endel Käärt alustas Nõo lennundusklassis piloodikoolitust lennukil Jak-52. Koostöös Tartu Lennukolledžiga õpetas välja esimesed kopterite lennuõpetajad. Endel Käärt on lennanud 34 erineval õhusõidukil kokku üle 5000 tunni.